Maagaas on kõikjal levinum kui nafta. Seda saadakse nii maismaataimedest kui ka vees leiduvast orgaanilisest ainest ning seda tekib õliakna kohal, kogu ulatuses ja all. Seega on kõigil lähtekivimitel potentsiaal gaasi tekkeks. Paljud oluliste gaasimaardlate lähtekivimid näivad olevat seotud süsiniku ja varajase permi ajast (ligikaudu 358,9 kuni 273 miljonit aastat tagasi) pärineva söe ülemaailmse esinemisega.
Bioloogiline staadium
Nafta moodustumise ebaküpses ehk bioloogilises etapis tekib orgaanilise materjali lagunemise tulemusena anaeroobsete mikroobide toimel biogeenne metaan (sageli nimetatakse seda rabagaasiks). Need mikroorganismid ei talu isegi hapniku jälgi ja neid pärsib ka lahustunud sulfaadi kõrge kontsentratsioon. Järelikult piirdub biogeense gaasi tootmine teatud keskkondadega, mis hõlmavad halvasti kuivendatud soosid ja lahtesid, mõningaid järvepõhjasid ja merekeskkonda aktiivse sulfaadi redutseerimise tsooni all. Arvatakse, et valdavalt biogeense päritoluga gaas moodustab enam kui 20 protsenti maailma gaasivarudest.
Nafta tootmise küps staadium, mis toimub umbes 750–5000 meetri (2500–16 000 jala) sügavusel, hõlmab kõiki õliaknas toodetavaid süsivesinikke. Sageli tekib koos õliga märkimisväärses koguses termilist metaani. Allpool 2900 meetrit (9500 jalga) moodustub peamiselt märg gaas (vedelaid süsivesinikke sisaldav gaas).
Termiline etapp
Küpsemas staadiumis, alla umbes 5000 meetri (16 000 jalga), ei ole nafta enam stabiilne ja peamine süsivesinikprodukt on termiline metaangaas. Termiline gaas on olemasolevate vedelate süsivesinike krakkimise saadus. Need süsivesinikud, mille keemiline struktuur on suurem kui metaanil, hävivad palju kiiremini, kui tekivad. Seega leidub maailma settebasseinides suhteliselt vähe naftat alla 5000 meetri. Kuid paksude settekivimitega sügavatel basseinidel on potentsiaal sügavale gaasitootmisele.
